Seejuures on Eesti terves Euroopas ainus riik, kellele IMF ennustab tänavuseks aastaks majanduslangust. Soomele prognoositakse tänavu 0,4-protsendilist, Lätile 1,7-protsendilist ja Leedule 2,2 protsendilist majanduskasvu.

Euroopa kõige kiiremat sisemajanduse kogutoodangu (SKT) tõusu prognoosib valuutafond Armeeniasse, Gruusiasse ja Maltale, kus SKT peaks tänavu kasvama vastavalt 6,0, 5,7 ja 5 protsendi võrra.

Küll aga on Eesti euroalal eesotsas oma hinnakasvu näitajaga. Eestile prognoositavast 4,2-protsendilisest inflatsioonist on kõrgemad näitajad vaid Andorral (4,3%) ja Islandil (5,6%). Euroala välistes riikides on inflatsioon kohati siiski ka oluliselt kõrgem: näiteks Türgile prognoositakse tänavu 59,5-protsendilist hinnatõusu, Venemaa paistab silma 6,9 protsendiga.

Kui IMFi esindajad möödunud kuul Eestis visiidil käisid, tõdeti, et Eesti praegune majanduslangus ei ole mitte ainult majandustsükli eripära, vaid näha on ka sügavamaid probleeme. „Eesti on viimase kahe aasta jooksul kaotanud märkimisväärse ekspordi turuosa, kuid probleemid algasid juba varem. Väline konkurentsivõime hakkas halvenema varsti pärast üleilmset finantskriisi ning tootlikkuse kasv ei suutnud kohati reaalse vahetuskursi kallinemisega sammu pidada. Viimased šokid on seda suundumust ainult süvendanud,“ seisis IMFi poolt heaks kiidetud kokkuvõttes.

Järgmiseks aastaks on IMFil aga Eesti inimestele positiivsemaid uudised, siis peaks majandus taas kasvama hakkama. Samas jääb ka 2025. aastaks prognoositav 2,2-protsendiline majanduskasv Lätile ja Leedule endiselt alla.